Veebiväljaanne Politico kirutab Euroopa Liidu suurriikide tõsisest murest Ukraina võib sõja võita. Jeesus! See on Venemaale alandav! See võib Venemaad destabiliseerida!
"Avalikult väljendavad Euroopa suurriikide juhid Ukrainale toetust. Nüüd kardavad nad, et Venemaa alandav kaotus võib tekitada täiesti uusi probleeme," ütlesid lääne ametnikud Politicole.
Mure on mõistetav. Näiteks lükkab jõhkard naise pikali, lööb tal ribid sisse, nina puruks, kõrvad katki, tirib juuksed veriseks, ja kargab talle siis otsa. Naine saab mehe munad pihku ja pigistab. Kõrvaltvaatajad aga ütlevad: «Oi-oi, see on ebaaus võte! See on suurele mehele alandav!»
Aga teisest küljest on see osa nende Venemaa-doktriinist, mille pani kirja Bismarck, vaadeldes Venemaa käitumist sõjas Napoleoniga. Aleksander I oli Euroopa «lipukandja» võitluses Prantsuse revolutsiooni katkuga. Ta kogus enda ümber väed, ründas, sai peksa, tegi rahu, kogus jõudu, ründas uuesti, sai peksa, tegi uue rahu, ründas uuesti ja nõnda edasi ja nõnda edasi, kuni Napoleon jõudis Venemaale välja, kus Polkovnik Pakane ja Kindral Kõhutõbi ta meestest jagu said. Pärast kirjutasid võitjad ajaloo vallutushimulisest Korsika megalomaanist. Aga Bismarck tegi sellest järelduse, et Venemaaga polegi mõtet sõlmida rahu venelaste meelest alandavatel tingimustel, kui sul pole jõudu seda hoida, sest Venemaa ei pea säärasest rahust kinni, vaid hakkab jõudu koguma ja paneb siis tugevama õiguse maksma. Suhtumine on siis säärane, et las laps mängib, mis siis, et see mängimine on rohkem lõhkumine. Ega ta meid lõhu. Puhvertsoon on vahel.
Puhvertsoonil, see tähendab sellel, keda ta lõhub või võib lõhkuma hakata, säärast luksust ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar