«Kui inimesed on aktiivselt poliitikas ja väidavad, et saavad olla samal ajal ajakirjanikud, siis kumba poolt nad petavad?» küsib Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tänases (29.12.2014) Postimehes armutult.
Kui ajakirjanikud ei näe selles probleemi, siis on neil suur probleem. Nad ei mõista ei demokraatia ega vaba ajakirjanduse olemust. Nii lihtne see ongi.
Mitte kõik ei jaga seda arvamust. Kaarel Tarand kirjutab: «Poliitika ja ühiskonna juhtimine ei peaks kunagi tähendama mistahes silla põletamist,. Parlamendis olekut peakski käsitlema ajutise ametina, kust minnakse põhi- või endise tegevuse juurde tagasi või kolmandale edasi.» Aga kes rääkis sildade põletamisest? Juttu oli kõigest teatud reeglite jälgimisest valimiste ajal.
Lauristin: võib olla käes aeg, kus Eestis tuleks Saksamaa ja Suurbritannia eeskujul loobuda ajakirjanikele poliitikas osalemisel kunstlike piiride seadmisest. «Ajakirjaniku töö on avalik – igaüks saab ju tekstist välja lugeda, kas ta kirjutab kui partei ideoloog või kui loov inimene, kellel on laiem vaade.» Tuletagem meelde – kõnelus on valimiste ajast. Kuhu jäävad muidu kandidaatide võrdsed võimalused?
Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankleri sõnul ei ole nende jätkamisel Eesti Ekspressis pärast valimisi takistusi, sest lehe lugeja tahabki emotsionaalsemat ja hoiakulisemat ajakirjandust, kus kirjutaja taust pole määrav. – Täitsa õige! Rõhk on sõnadel «pärast valimisi». Kuid selline ajakirjanik peab ennast määratlema poliitiliselt, ta ei saa esineda lihtsalt toimetuse nimel. Kui kirjutab Tarand, siis kirjutab ta enese, mitte oma väljaande nimel. Maailmas on ju üsna levinud, et poliitikud ja igasugused aktivistid (kes sõna valdavad) avaldavad ajakirjanduses artikleid, ja tihti ei lähe nende hoiak kokku väljaande põhivooluga. Ja ka sellest pole katki midagi, sest nad esindavad iseendid, aga mitte väljaannet. Kui Tarand kirjutab Postimehes, siis teab igaüks, et see on Tarandi, aga mitte Postimehe arvamus.
Niisiis, vähemasti mina ootan n-ö toimetuse ajakirjandusest sõltumatut informatsiooni, mida ajakirjanik oma võimete järgi esitab. Tundelaengu saamiseks kuulan muusikat või loen ilukirjandust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar